Vahelugu 31.10

Kunagi ütles lavakõne õpetaja meile "Kui teil puudub vältimatu sisemine vajadus lavalaudadele astuda, siis ärge minge!" Sama on ka meid puudutavate lugudega. See peab olema seest kuum. Eelpool räägitud lugu Poola tollis oli üks-ühele. Selliseid olukordi ei pruugi juhtuda neil, kes on koolis olnud viielised eeskujulikud õppijad, väheste riskidega, aga mitte alati kõrge lennuga. Pere, turvaline amet, pangalaen... igaühel oma õnne kriteerium. Magusate viljade maitsmisel on hea teada, mis on kibe leib, vähemalt meie dualistlikus maailmas. Minu üks vanaisa sõdis teises maailmasõjas venelaste poolel ja teine sakslaste poolel. Mõlemad tulid tagasi, õnneks väga ei kohtunud:)
Venelaste poole sattunud vanaisa liikus peale mobiliseerumist Venemaa suunas ja esimene leib oli kodunt kaasa võetud. Kui vanaisa kohalikus külakolkas leiva välja oli võtnud, hakkas perenaine nutma. Mehed olid siis proua käest pärinud, mis tal viga, et kas nad on kuidagi halvasti käitunud või miskit? Perenaine võttis lõpuks padja alt leiva, mis oli peaaegu saepuru - esimest korda nägi ta korralikku leiba, mis oli tema nutuhoo põhjuseks. Ka minul on rännates pidevalt oma "super-leivakott" kaasas, sest maailm tundub saepuru täis olevat, isegi kui ta pealt hea välja näeb. Ainult et keegi meie ühiskonnas ei pea vajalikuks minu leivakoti pärast pisaraid valada...  poes on rahulik: udupeen tooršokolaad, idusalat, vägivallatud vegan-smuutid ja muu tervislik kraam on siiani poolele maailmale võõras. Siiski - minu "leivakotti" tuli noolima kaval rebane Põhjamaa avarustest.
Joogas on 3-4 (üli)olulist põhimõtet - vägivallatus, ausus, mittevarastamine...
(Vägi-vallatule võiksid keeleteadlased leida jaatava alternatiivi, kuna sõna vägivallatu sisaldab endas eitust ja on teravalt duaalne - kasutan praegu parema puudumisel...)
Kui üks põhimõte (jalg) taburetilt ära võtta, kukub see pikali ja suur osa indiviide vingerdab mööda maad.
Liigne usaldus on mind täna toonud Soome laevale, sest paljude ühiseid tuttavatega joogatsikid tundusid usaldusväärsed äripartnerid. Minu kõne võetakse vastu alles siis, kui Soome numbrilt helistan. Nad olid enda müügipotensiaali selgelt üle hinnanud ja ei suutnud tasuda isegi poolt arvest. Kaup autos ja jäime siiski sõpradeks.
Päev lõppes hästi, eriti see, et suverehvidega kihutasime ja 15 min enne väljumist laevale võeti.

Vabaduse tunnel 30.10.2016

Algne eesmärk panna kuivalt kirja päevakava on kujunenud millekski muuks.
Kuidas on Anti, kas jätkame?:)
Täna öösel ärkasin taas halva une peale, kus pandi fakti ette, et võileivaraha eest võetakse suguastel ära nende maad - "Te võite majja elama jääda, aga maad võetakse ära" - Läks aega tasakaalu saamiseks, sest minu unedel on kaudne side reaalsusega. Jooga + väike meditatsioon ja siis pood.
Peale rahulikku pühapäeva otsustasin peale poekese sulgemist mõtted mujuale juhtida -
Vähemalt aasta polnud vaadanud ühtegi head filmi. Sõber oli vaadanud juba 50x "Shawshank Redemption" ja mul alles esimene kord - siin peab midagi peidus olema!
Vangla film, mis räägib vabadusest, ülevusest, sõprusest, unistustest, piiridest, pääsemisest...
Nii ka minu järgnev lugu.
Olin põgenenud enda ilusate Vanalinna müüride vahelt Hollandi ja Saksamaa avarusse autot leidma.
Uhke Volvo otsustas end teele jätta Saksamaal. Hädavaevu jõudsin nurgeliste sakslaste käest odavasse Poolasse. Pärast põhjalikku remonti Poznanis jäin temaga teele Lodži linnakeses. Peale remonti öeldi, et sõida vaikselt, sest muidu võib sama korduda.
See kõik on sissejuhatus... otsustasin et see nali on võtnud palju aega ja eurosid.
Premeeriks end õige väikese Lvovi ringikesega! Maagiline Ukraina! Слава Украина!
Poola piirist üle saanud, takerdusin Ukraina tollitsooni. Patriootlike sõjauudiste käigus selgus, et transiitnumbritega sisenemisel tuleb tasuda auto turuhinna vahe 10000USD-d. Ümberpöörd ja Poola toll...
"Te ületasite EL-piiri, seega olete kohustatud tasuma Poola käibemaksu 22% auto hinnast"
transiitnumbrid olid ka jauramise käigus lõpetanud kehtivuse. "Pealegi peate minema tagasi Saksamaale ja ostma uued numbrid, aga ilma autota, ja meie kindlustust ei tee!" Eks loll saab ikka kirikuski peksa. Külmas täiskuuöös toimetasid tülpinud ja aeglased tolliametnikud: "Mina teie asemel..." jättis praktikant lause pooleli ja ohkas.
Olin nendega vaielnud umbes viis tundi. Minu kohta oli avatud eraldi toimik väikese kiibiga.
Tollitsoonis oli kolm tõkkepuud ja minu auto parkis  kurvalt nende vahel.
Ometi pidi selles absurdses olukorras leiduma mingi kolmas väljapääs!
Kui ometi?! Vabadusest lahutas veel üks tõkkepuu ja valvuriputka, kust suured rekkad aeg-ajalt läbi sõitsid. Lisaks olid sõitu takistamas ka liiva täis tõkised... käisin neid katsumas. Julgesin ühele rekkajuhile mainida, et soovin tema varjus piiri ületada - "Hulluks läinud! Ma jään ametist niimoodi ilma!" Jälgisin suuri rekkasid, tõusvat ja langevat tõkkepuud. Mitmeid kordi olin juba startimas ja viimasel hetkel lõin kahtlema. Kell oli viis hommikul, varsti pidi valgeks minema ja siis...
võtsin ennast viimasel hetkel kokku - tõkkepuu oli üleval, rekka alustas sõitu, sõitsin talle külje alla
ja liivatõkked pikali! Oletan, et keegi võis märgata, aga põgenesin kuuvalguses ja ilma tuledeta tühjas tollitsoonis. Ähmi täis sõitsin tupikusse ja ümber pöörates nägin vastutulevaid autotulesid. Õnneks oli tee lai ja seda ei blokeeritud, jõudsin kiirteele. Kuuvalguses kihutasin ilma tuledeta tublisti peaaegu 200-ga, kui auto hakkaski streikima... teadsin, et vaikselt sõidab ta edasi, aga kiirteel polnud mitte ühtegi ärapööret. Tagant tulid mitmed autod ja tee tundus lõputu. Umbes 15 kilomeetri pärast oli ärapööre ja peatusin esimeses jaamas, et tühi paak täita. Täis paagiga ta enam ei streikinud. Paranoiliselt jälgisin tahavaatepeeglit ja võimalikke vilkureid. Üha enam hakkasin aru saama, et olengi vabaduses! Tükk aega sõitnud, leidsin jõekese, kuhu hüpata. Need kätekõverdused, mis jõe ääres tegin, olid kaaluta olekus ja kõige kergemad elus. Oli tunne, kuidas pääsesin justkui rongi alt. Jätkasin sõitu eufooria laksu all. Pinge jätkus veel Poola-Leedu piiril, kuid autorongis ei pandud mind õnneks tähele. Julgen väita, et igasugused armumised kahvatuvad suurte pääsemiste valguses. Tundsin, kuidas on minu elu kõige õnnelikum päev! Võiks ütelda, et reis läks korda. Mõnikord tundub, et ka poeseinad on mu enda ehitatud vangla...
Ühe jutiga jõudsin Tallinnasse ja poodi - nägin seda hoopis uues valguses. Tundsin topelt-heameelt kuidas läbipääsmatuna tundunud süsteemi ahelatest on võimalik läbi murda.

Poola tollist saadud väikese kiibi (trofee) hoidsin mõnda aega alles.

Pean tunnistama, et ka Eestis on tulnud ette näiteks kohaliku politsei ninapidi. vedamist, sellest mõni teine kord:)
Ilusaid unenägusid kõikidele lugejatele!

Eilne päev lõppes tegelikult täna. Müüsin tantsupeol smuutisid, enda tehtud maiustusi ja sain väga sooja vastukaja. Seekord oli õige pidu - ilma alkoholita ja ikkagi rõõmus, Energiapallikesed aitasid ka inimesi lainel hoida. Alkoholiga pidudel valitakse tuju tõstmiseks 99,9% juhul meetodid, mille (kiirlaenu)intress on tänase päeva tervise arvelt ja minu superfoodi pallikestest on kõigil savi - sigadele pärleid, isegi kui alko on kallim.
Niisiis pidu lõppes ja naersime ja kallistasime koos tüdrukutega:)
Oli juba täna. Hiline hommik algas trenniga, 3-4 seeriat lõuatõmbe seeriad 16kg lisaraskusega, muud asjad juurde. Siinkohal on mainimist väärt, et lapsepõlves olid mul: kõõrdsilmsus, lampjalgsus ja sünnitrauma - olin teistest nõrgem ja aeglasem. Lasteaias käisin erirühmas, aga pandi siiski normaalkooli. Sain normaalsete hulgas hüüdnimeks "Jälitusmees", sest olin igal distantsil viimane. Viimane olin ka kasvult ja hüüdnimede registrisse lisandus "Horre-näss", heal lapsel mitu nime.
See lugu lõppes sujuvalt põhikooli päevil. Mind tunnistati terveks indiviidiks, käisin pikamaa jooksu trennis. Keskkoolis hakkasin ka raskusi tõstma. Sellegipoolest hiilisin altkäemaksuga kõrvale sõjaväest, kuigi öeldi, et minu haiguste registriga oleks ka ilma saanud. Sel ajal olin juba liha ja kala söömisest loobunud, mediteerima hakanud ja mistahes sõjaväe raamid oleksid ahistavad olnud. Sain sõjaväe piletei "Eriolukorras tagalateenistuses".
Olen siiani tänulik nii altkäemaksu võtjale kui ka saajale selle eest, et pääsesin riiklikust ajupesu programmist!
Seevastu keskkooli ajal sündinud väikevend on praegu elukutseline sõjaväelane ja tapab igal vabal hetkel arvutis zombisid.
Meil peres on nii: vanem vend (arst) ravib, keskmine (mina) küll otseselt kedagi ei ravi, aga... noorema venna elukutse on vajadusel inimesi tappa...
Läksime teemadest kõrvale, trenn läbi ja tööle! - esimene näidiskoolitus: Stayyoung.ee
Tooršokolaadi ja superfoodide müük on hästi läbi mõeldud. Tarbimise surve puudub, kuigi ahvatlusi on piisavalt. Igal püsiostjal on võimalik saada boonuskood - kui ta sellega siseneb, saab ta tooted odavamalt ja boonuskoodi lingi edastaja saab ka väikese lisasoodustuse. Nii võib juhtuda, et endalegi üllatuseks tuleb mõni soovitud ost ilma rahata. Olemas on ka Soome, Läti ja Leedu pangalingid. Tooted on originaalsed ja ausad - Rahalisest hetkeseisust hoolimata sean Valsbergi auhinna kahtluse alla:)
Poe sulgen nagu ikka hiljem, kui kellaaeg ette näeb. Liigun kolleegi juurde, ja peame plaani, kuidas 10000-se noosi saanud alatult Soome hipilt raha kätte saada. Olen korralik sitamagnet. 3 aasta eest kaotasin 50000 USD-d, aga Soome on õnneks ligidal...Olen jäänud ellu ja fookus on küllusel.
Aitasin neid kolm päeva müüa, tasuta. Ligi pool kaupa on realiseeritud 200% juurdehindlusega. Kusjuures leti taga aitasid müüa ägedad ühised tuttavad sh. Christofer, kes tõi maale David Wolfe - mind tublisti inspireerinud superfoodi guru Eestisse ja Soome esinema.

28.10 Mul on kolm last...

Mul on kolm last...
Lasteteater- esimene armas beebi
Veefiltrid - saab ebaõiglaselt vähe tähelepanu
Superfoodid- valulaps, kelle pärast ometigi võin hinge maha müüa
Kui peaks olema neljas (päris)laps, siis issit ei näe peaaegu kunagi.
Ja kui näeks, siis oleksid ka tühjad pihud, sest kõik on endast ära antud.
Sellepärast kolis 39-aastane ärimees kevadel Toompealt vanemate juurde, et kuidagi ots-otsaga kokku tulla, võlad ära maksta ja kunagi inimestele ausalt silma vaadata.
Virtuaalse argipäeva vältimiseks ei jõua Mr.39 kunagi enne kümmet koju, et mitte näha peavoolu "uudiseid".
Igaõhtune "muinasjutt", mis mõne pereliikme jaoks hoiab koos maailmapilti, puurib teisele ajudesse augud...
Üks asi on siiski ületamatu - kolme lapse isa menüü on tunduvalt parem ja tõenäoliselt kallim,
kui näiteks Vabariigi Presidendil. Võimalik, et ka hinnaklassi tõttu saan poekeses rahulikult oma asju ajada, sest toortoitlased ja smuutiarmastajad on kurbade ilmadega kadunud nagu lehed puult.
Hakkab jälle uus päev.
Tooršokolaadi psühhedeelne eufooriline mõju on hommikuks kadunud.
Hakkame siis oma lapsi kantseldama. Kui kunagi on raha, palkan lapsehoidjad. Ärgem süvenegem liialt argipäeva - meil kõigil on see olemas
ja asjad, mida ei saa delegeerida, tuleb lihtsalt ära teha. Masinlikult tormav maailm, kell liigub märkamatult ja kiiresti.
Oma Vanalinna kookonis jõuan vahepeal ühte retsepti üle testida.
Poolteist tundi peale avamist saabub esimene külaline ja teatab, et siin on parimad smuutid.
Soomlastele sai 10000 eest kaupa ja täna sain... 1000 eur, first payment! - mis näitab, et nad ei ole tõsiseltvõetavad ja pean hakkama tööd tegema et saada tagasi kaup või raha.
Tom Valsberg sai seega oma auhinnale veidi ligemale,
Õhtul Tantsupeole smuutisid müüma ja öö on käes...
Töömesilane on tänaseks teinud üle 200 käivet:)
Iga päev kivist vett välja pigistades võib ka lihtsa tööga imet teha.
Milliseid muutusi tegin täna? Ega suurt ei jõudnudki enda mõtteid mõelda.
Võimalik, et peaksin osadele pakkumistele EI ütlema, et tekiks vaba ruum.
Aga selleks, et efektiivsemaga asendada.

27.10 Maailm kutsub

Sain postituse suure messi kohta Rootsis... mis see minu jaoks tähendab?
 - loomulikult väljaminekut, aga ka suurt väljakutset ja potensiaalis veel suuremat sissetulekut.
Soome Ilumessil sain aru, milline konnatiik on Eesti , vabandust:)
Hetkel on kaks retsepti täiusele väga ligidal.
Kui ei soovi enam midagi lisada ega ära võtta, oled jõudnud jumaliku kooskõlani -
Classic ja Chlorella tahvlid on jõudnud selle täiuseni. Ülitervislik klorella vetikas, mis muidu maitseb kohati võikalt, on šokolaadis väga mänguline ja erilise maitsega. Stayyoung-i šokolaadid ei maitse nagu "tervis", need väärivad kohta gurmaanide edetabelis.
Õnnetuseks oli goji retsept kaotanud oma esialgse sära. See ei saanud nii jääda - põhimõte on kas väga hea või siis mitte midagi. Olin goji nimel pikalt vaeva näinud, aga ikka ei andnud ta ennast kätte. Köögis oli ettevalmistatud 100 kilo šokolaadimassi, mida ei saanud välja lubada.
Niisiis asusin maitsestama. Pisut õli ja šokolaad sai tagasi pehmuse, mõnusalt kaneeli ja tuli iseloom rohkem esile. Kookospalmi suhkur tasandas liigse mõruduse ja šokolaad väljus pinge alt. Tahkeks muutudes oli kõik veel parem. Kell oli 22.30, olin üledoosi all ja õnnelik:)
Sellistel hetkedel on suht ükskõik, kas mu võlad on 300, 3000 või 30000. Täiuslikkuse jõgi murrab varem või hiljem teele jäävad takistused või siis leiab oma tee. Ootel on veel mõned jõulised ja head retseptid: inca marjadega, tšilliga...
Tööpäevake hakkas läbi saama. Pean ennast selle poolest õnnelikuks, et mul on armastusväärne kutsumus ja erinevalt masstoodangust kasutan ainult (üli)tervislikke koostisosi. Pole siis ime, et ka šokolaadimeister Aivo müüs maha piimašokolaadi kaubamärgi, et liikuda vegan- ja toorvegan toodete suunas. Loodan, et inimeste silmad avanevad ja maailm vabaneb peatselt vaevarikkast loomse toidu ikkest!

26.10 "I live with the tribes in Amazon"

Kell oli 15.30 ja iga minu rakk karjus vaikuse ja rahu järele. Olin planeerinud tunnise pausi raamatupidajaga kohtumiseks, mille röövisid lõputult sisselõikavad telefonikõned ja ekraani taga küürutamine...  Eile käis poes inglise keelt kõnelev põnev tüüp, kes küsimusele "Where are You from" vastas Abraham:"I dont know, I live with the tribes in Amazon, Brazil... actually I was born in Spain but does not matter". Siin Vanalinna poekeses käib muuseas palju ägedaid ja kummalisi tegelasi, mis on üks poekese parimaid omadusi. Ka Abraham ei jätnud ükskõikseks. Milleks kogu see mõttetu intensiivsus? Alati millestki puudu, aeg-raha-aeg-raha...rahu?! Peale näruse ettevõtluse ei hoia siin Eestis miski. Kui müün ettevõtted, on võlad tasa ja vähemalt kümme edasi-tagasi Brasiilia piletit. Kuigi olen kuulnud ka, et vihmametsas on kaks kõige õnnelikumat päeva - esimene ja viimane. Siiski hakkan võimalusel portugali või hispaania keelt õppima:)
Peale kella seitset hakkab kõik rahunema, saab keskenduda ka. Umbes tund-kaks on päeva jooksul seda aega, kus saab midagi muuta selles ületöötamise kiirrongis... õhtune koosolek venis ikka 11-ni. Peamine on seejuures jääda positiivseks, sest haletsemine on hullemaid pidureid - aga hiilib märkamatult ligi, kui tahame endale kaasa tunda. Laupäeval on tulemas esimene Stayyoungi koolitus, kus räägin tooršokolaadist ja natuke smuutist ka. Seda päeva oleme paar aastat oodanud... siin läheb nüüd asi ka rahvusvaheliseks.

25.10 Deklaratsioon 30000 eurot - võlad tasa

Lubasin endale pika une ja ärkasin 9,
tunnike trenni - kodus on kõik olemas - lõuatõmme, lisaraskused, hantlid...
Etenduste asjade otsimise tõttu jäin poodi hiljaks.
Täna oli pärastlõunal lasteetendus.
Jah, tõsi, lasteetendused on päästnud minu teised ärid. Kui raha puudu, lapin "auke".
Seetõttu on paljud avastanud, et palgatööst tulusam on luua lasteteater ja küsida piletiraha.
Suurele konkurentsile vaatamata on kõvasti haltuurat - paroodia tujurikkujast:
https://www.youtube.com/watch?v=5nbvnHIRErw
Meie etendus ei olnud 6 euro eest, muidu poleks julgenudki linki panna:)
Aeg lendas armutult sotsiaalse tähelepanu surve all ja vaevu jõudsime rooste läinud etenduse teksti läbi võtta. Millegipärast kutsuti samasse lasteaeda sellega juba teist korda.
Siiski otsustasime, et Mesikäpa lugu läheb tänasega arhiivi, meil on paremaid pärle.
Õhtul oli sõber Antil veel üks üllatus varuks, mis pidavat kaasa aitama minu arengule.
Anti: "Kui palju sul võlgasid on kokku - kõikidele-kõikidele"
Horre: "Nii umbes 30000"
Anti: "Väga hea! Kas julged seada kahe kuu eesmärgi, et tuled sellest välja?"
Horre: "Ja mis siis saab, kui ei õnnestu?"

Siin on minu deklaratsioon, kui keegi jaksab lugeda...