pühapäev, 30. oktoober 2016

Vabaduse tunnel 30.10.2016

Algne eesmärk panna kuivalt kirja päevakava on kujunenud millekski muuks.
Kuidas on Anti, kas jätkame?:)
Täna öösel ärkasin taas halva une peale, kus pandi fakti ette, et võileivaraha eest võetakse suguastel ära nende maad - "Te võite majja elama jääda, aga maad võetakse ära" - Läks aega tasakaalu saamiseks, sest minu unedel on kaudne side reaalsusega. Jooga + väike meditatsioon ja siis pood.
Peale rahulikku pühapäeva otsustasin peale poekese sulgemist mõtted mujuale juhtida -
Vähemalt aasta polnud vaadanud ühtegi head filmi. Sõber oli vaadanud juba 50x "Shawshank Redemption" ja mul alles esimene kord - siin peab midagi peidus olema!
Vangla film, mis räägib vabadusest, ülevusest, sõprusest, unistustest, piiridest, pääsemisest...
Nii ka minu järgnev lugu.
Olin põgenenud enda ilusate Vanalinna müüride vahelt Hollandi ja Saksamaa avarusse autot leidma.
Uhke Volvo otsustas end teele jätta Saksamaal. Hädavaevu jõudsin nurgeliste sakslaste käest odavasse Poolasse. Pärast põhjalikku remonti Poznanis jäin temaga teele Lodži linnakeses. Peale remonti öeldi, et sõida vaikselt, sest muidu võib sama korduda.
See kõik on sissejuhatus... otsustasin et see nali on võtnud palju aega ja eurosid.
Premeeriks end õige väikese Lvovi ringikesega! Maagiline Ukraina! Слава Украина!
Poola piirist üle saanud, takerdusin Ukraina tollitsooni. Patriootlike sõjauudiste käigus selgus, et transiitnumbritega sisenemisel tuleb tasuda auto turuhinna vahe 10000USD-d. Ümberpöörd ja Poola toll...
"Te ületasite EL-piiri, seega olete kohustatud tasuma Poola käibemaksu 22% auto hinnast"
transiitnumbrid olid ka jauramise käigus lõpetanud kehtivuse. "Pealegi peate minema tagasi Saksamaale ja ostma uued numbrid, aga ilma autota, ja meie kindlustust ei tee!" Eks loll saab ikka kirikuski peksa. Külmas täiskuuöös toimetasid tülpinud ja aeglased tolliametnikud: "Mina teie asemel..." jättis praktikant lause pooleli ja ohkas.
Olin nendega vaielnud umbes viis tundi. Minu kohta oli avatud eraldi toimik väikese kiibiga.
Tollitsoonis oli kolm tõkkepuud ja minu auto parkis  kurvalt nende vahel.
Ometi pidi selles absurdses olukorras leiduma mingi kolmas väljapääs!
Kui ometi?! Vabadusest lahutas veel üks tõkkepuu ja valvuriputka, kust suured rekkad aeg-ajalt läbi sõitsid. Lisaks olid sõitu takistamas ka liiva täis tõkised... käisin neid katsumas. Julgesin ühele rekkajuhile mainida, et soovin tema varjus piiri ületada - "Hulluks läinud! Ma jään ametist niimoodi ilma!" Jälgisin suuri rekkasid, tõusvat ja langevat tõkkepuud. Mitmeid kordi olin juba startimas ja viimasel hetkel lõin kahtlema. Kell oli viis hommikul, varsti pidi valgeks minema ja siis...
võtsin ennast viimasel hetkel kokku - tõkkepuu oli üleval, rekka alustas sõitu, sõitsin talle külje alla
ja liivatõkked pikali! Oletan, et keegi võis märgata, aga põgenesin kuuvalguses ja ilma tuledeta tühjas tollitsoonis. Ähmi täis sõitsin tupikusse ja ümber pöörates nägin vastutulevaid autotulesid. Õnneks oli tee lai ja seda ei blokeeritud, jõudsin kiirteele. Kuuvalguses kihutasin ilma tuledeta tublisti peaaegu 200-ga, kui auto hakkaski streikima... teadsin, et vaikselt sõidab ta edasi, aga kiirteel polnud mitte ühtegi ärapööret. Tagant tulid mitmed autod ja tee tundus lõputu. Umbes 15 kilomeetri pärast oli ärapööre ja peatusin esimeses jaamas, et tühi paak täita. Täis paagiga ta enam ei streikinud. Paranoiliselt jälgisin tahavaatepeeglit ja võimalikke vilkureid. Üha enam hakkasin aru saama, et olengi vabaduses! Tükk aega sõitnud, leidsin jõekese, kuhu hüpata. Need kätekõverdused, mis jõe ääres tegin, olid kaaluta olekus ja kõige kergemad elus. Oli tunne, kuidas pääsesin justkui rongi alt. Jätkasin sõitu eufooria laksu all. Pinge jätkus veel Poola-Leedu piiril, kuid autorongis ei pandud mind õnneks tähele. Julgen väita, et igasugused armumised kahvatuvad suurte pääsemiste valguses. Tundsin, kuidas on minu elu kõige õnnelikum päev! Võiks ütelda, et reis läks korda. Mõnikord tundub, et ka poeseinad on mu enda ehitatud vangla...
Ühe jutiga jõudsin Tallinnasse ja poodi - nägin seda hoopis uues valguses. Tundsin topelt-heameelt kuidas läbipääsmatuna tundunud süsteemi ahelatest on võimalik läbi murda.
Poola tollist saadud väikese kiibi (trofee) hoidsin mõnda aega alles.
Pean tunnistama, et ka Eestis on tulnud ette näiteks kohaliku politsei ninapidi. vedamist, sellest mõni teine kord:)
Ilusaid unenägusid kõikidele lugejatele!



1 kommentaar:

  1. Kui Tom Valsberg kirjutas raamatu "Kuidas rännata ilma hirmuta", võiksin talle oponeerida ja kirjutada lugusid "Kuidas rännata hirmule otsa vaadates":)

    VastaKustuta