Õiglusabi teenus

Tagasi argipäevauudiste juurde - Aasta 2008. Majanduskriis.
Numbrid jätkuvalt liikusid ja puudu oli 100000 väärtusega dokument.
"Äripartner" vältis kokkusaamist ja varsti ei võtnud ka kõnesid vastu.
Hakkasin vaikselt muretsema. Mis siis teha? Kelle poole pöörduda?
Kui muu ei aita, siis - Õiglusabi organid!
Kas pole meil imeline keel, kaks sõna: õiglus ja õigus omavad väga väikest ühisosa?
Nagu üksindus ja üksildus. Üksinduses on täius, üksilduses puuduolemise tunne.
Õigluses on õilsust, õiguses võib olla allasurutus ja võitja võimutsemine...
Kuulsin üht lugu, kuidas peakohtunik pidi seaduse järgi otsustama ühtepidi,
kuigi kõik õigluse märgid rääkisid vastu. Ja kohtusaalis valitseb õigus, mis muu.
Mees, kes mõisteti süüdi, puhkes kohtusaalis nutma.
Ilmselt nuttis ka kohtuniku südametunnistus, kui hingepisarad hiljem
muu tuimestava vedelikuga asendas.
Isegi, kui tundub, et on vaja mingit doosi ükskõik mida - kas see on kate millegi peitmiseks?
Noos kuraditele, kes eraldavad meid enda päris olemusest?
Kas on olemas kirurg, kes opereeriks välja kae, lubjase seina mõistuse ja südame vahelt?
Tagasi Õiglusabi doktori juurde - patsiendi mure ära kuulanud, vastas arst:
"Njet problem! Tšeres paru dnja rešenie budjet." (paari päevaga saab lahendatud)
Paari päeva pärast tuli "Äripartner", sõbralik ja naeratav.
Vabandades ja leebelt ulatas ta puuduoleva lehekese.
Võimalik, et arst peab mõnikord haiget tegema, et tervis tagasi tuleks.
Doktori peres sai ka jõulutaati mängitud ja peaaegu teismeline tütreke usub siiani jõuluvana.
Selline lugu siis alternatiivmeditsiini valdkonnast:)

PS. Kuigi antud valdkonnas on ka palju inetuid lugusid,
siis Sitsiiliast alanud liikumine oli algselt rahva omakaitse.

Jõulutaat on paljastatud

Jõuluvana marssis uksest sisse, kus mõni aasta juba käidud
ja tuttavad näodki ees.
Pole siis ime, et ka taadist mõni lugu potsatab:

Jõulumehe salahobi
pole viin ja pole tobi
Jõulumees on omamoodi
Jõulumees peab Ökopoodi

Jõulumees ka kaval mees,
oma saanil kruvib numbrid eest
Ja täpselt nii
ka taadi lilla regi
kord Mupole
räigelt tünksi tegi

Õpetlik osa (refrään):
Sest lapsed, kui te tahate
tasuta parkida
Tuleb autol number
maha kraapida!

Hilisem täiendus tulid juba taadi enda poolt  -
Jõulutaat nüüd supleb vees
maksuvaba tulu sees
Igast perest taat saab kaasa
rohkem kui saaks töötukassast

Tundub et sellest tuleb laul

Epiloog Politseiuudistele

Tartu Politseist tuleb teade, et nad soovivad mind homme näha.
Kuna mul pole nende jaoks aega ja lisaks vahemaale lahutab meid ka maailmavaade,
siis kokku me ei saa.

Kell on 9 hommikul. ARK avab uksed.
"Kuidas ma saaksin endale uued load, kui eelmised on kadunud?"
"Aga tehke internetis, saate 26 asemel 20 euroga!"
Meeldiv naisterahvas näitab, kuidas kõik on nii lihtne ja viie minutiga on protsess lõpetatud.
Samas väärteomenetlust ennast pole algatatud.
Polegi tähtis, kas load kadusid tänaval või mõnes politseiautos.
Postkastist leian varsti uued.

Rõõm ja tänutunne lihtsast asjast.
Tasakaalustatud emotsioonid hoiavad mind ja üle 20 kiirust ei ületa.
See on piir, mille pärast eriti ei vaevuta pabereid määrima.
PS. Respekt ja tänutunne on peamised emotsioonid, läbi mille on avaldunud korralik liikleja.

Jõulu-deemon

Võiks rääkida hommikul õnnestunud lasteetendusest
või tänasest talisuplusest jahutava tuule käes...
aga ei.
Jõulumeeleolus Vanalinn. Ökopood on veel lahti ja Enya paitab kõrvu.
Järsku näen, kuidas tüüp varastab akna taga välja pandud kaupa.
Kui otsa vaatan, irvitab ja jookseb eemale.
Põrguvärav minu sees avanes ja jooksin õue.
Tüüp viskab raputamise peale batoonid tänavale ja saab hüvastijätuks hoobi.
Tundus, et olin liiga leebe. Jooksin talle veelkord järgi ja töötlesin teda uuesti.
Jalaga lõin laiali korjatud pudelid.
Tagasi minnes tuleb meelde, et see polnud tal esimene kord super-batoonidega tutvust teha.
Kolmas kord tagasi...
Hoolimata mööda kõndivast perekonnast ja muust, tagusin narkarit ja sõimasin vene keeles.
Deemonid pidutsesid ja rüüpasid kosutavat adrenaliini. Olin täiesti pöördes.
Tuima rahuga pöördusin tagasi nagu õige mees. Uksel mängis Enya.
Imelikul kombel hakkas mul korraks kahju olendist, kes oli lõplikult elule alla andnud.
Osake kõiksusest on temagi. Aga mis teha sellises olukorras?
Palusin andeks, mitte narkarilt vaid universumilt endalt. Või hoopis endalt?
Nii see lugu lõppes.
Soovin teilegi tutvumist oma tumedama poolega! See on puhastav.
Olgu kõik olendid rahuarmastavad
Olgu kõik olendid õndsuses
Olgu kõik saabuvad pidusöögid vägivallatud, vere valamiseta, vegan-vorstikestega:)
Aamen