7.11. Vabadus valida

Toompea 7 aastat tagasi:
Suured kaotused kinnisvaras, aga äri õitses ja rentisin uhke korteri Toompeal. Et selles lossis
oleks soojem õhkkond, liitusid minuga sõbrad ja sellest sai kommuun, mida külastas palju imelisi tegelasi. Jooga kursused, meditatsioonid, filmiõhtud...
Toompea - 4-5 aastat tagasi:
Värava ees seisis politsei kiirabi oli lahkumas. Kiirabi töötajad liikusid harjumatult aeglaselt.
Naabrimeest polnud ka tükk aega näinud. Lisaks kõigele laskis ta mul korterisse panna parima veefiltri ja oli mulle võlgu... Jõudsin uudistamisega ülemisele korrusele. Antonit enam polnud. Suured mured olid ta riputanud laetala külge. Ärimehe maailm oli kokku kukkunud koos raha puudusega. Ta ei olnud nõus latti alla laskma ja näiteks Mustamäele kolima.
Peale seda vahejuhtumit ei rentinud kaks kuud seda korterit mitte keegi. Hind lasti alla ja teadmata põhjust ütlesid huvilised viimasel hetkel ütles. Hind oli 700. Tegemist oli Vanalinna pärliga -parima vaatega korter, vaikuses ja rahus koos meie privaatplatvormiga. Nüüd oli aeg tegutseda.
Võtsin korteri rendile ja lasin sensitiivil õhku puhastada. Kui alguses tundus korter meile ängistav, siis mõne aja pärast võis juba selja sirgu lüüa. Tol ajal oli 24h rent tulus ja keegi ei kaevanud halva tunde pärast. Ainult meie alumise korruse kommuni tüdrukud ei tahtnud eriti üleval viibida, sest nad teadsid ajalugu.
Toompea - 2 aastat ja 10 kuud tagasi:
Aias marsib hommikuti ringe noor mees ja korrutab poolvaljult marsitaktis "I am strong, I am rich, I feel good and I`m alive!" See võis kesta vahel isegi tunni-kaks. Siis läks päev edasi. See oli mu hommikune jooga. (Kui sõduritele panna see mantra, marsivad nad alguses vapralt, aga võivad ka kindralist üle sõita)
Kolleeg soovitas tellida kaupa kohast, kuhu kadus 50000 raha, millest suur osa oli laenatud. Merekonteiner aga liikus ainult internetis. Kümne aasta eest oleks kinnisvara maha müünud ja ainult tolmu maha raputanud, aga nüüd? Oli tõsine oht, et kõik kukub kokku. Palgatööle? Mustamäele vanemate juurde? Õnneks oli meid Vanalinnas palju ja kulud madalad. Marssisin endale iga päev uued roosad prillid ette, et reaalsusega toime tulla... Veetsin enamuse aja uues poes toimetades, mis oli naga kaitse-kookon. Öösiti tegin katsetusi ja päeval said sõbrad-tuttavad proovida, mis välja tuli. Siin tegin enamik retsepte. Esialgsed eesmärgid olid pisut madalamad - tulla rongi alt välja. Vaikselt saabus kevad. Lagi tundus kõrgem ja selg sirgem. Vaikselt-vaikselt, poole aaeglasemalt küll, maksin tagasi osa raha ja äriasjad liikusid edasi. Et asjad seisma ei jääks, olen tänaseni võtnud kiirlaenusid ja need alati õigel ajal tasunud.
Toompea - 7 kuud tagasi:
Pakin asju ja rõõmustan, et püsikulude koorem kukkus. Kolin vanemate juurde Mustamäele teadmisega, et olen vaba mees. Sõber Ergo ütles, et isegi kui olen silmini sita sees, näen taevast.
Siiski, suu on ka pinnal ja saan isegi kätega vehkida:)
Mustamäe - täna
Kõik on võimalik! Tegutseda on vaja ainult - õiges suunas.
Toompea on välja renditud, aga ootab mind õigel hetkel, siis kui ma seda soovin.
Kiiret ei ole, on vabadus valida.
Valisin täna päevarutiinist mitte kirjutada.